Õpisituatsiooni kirjeldus

Kirjeldan õpisituatsiooni, mis on tegelikkuses aset leidnud. Probleemi püstitasid 9.klassi õpilased ise, küsides vahetunni algul, miks nad vahetunniks klassi ei või jääda. Sellest küsimusest lähtuvalt saigi teoks järgmine uurimuslikul õppel põhinev tegevus.

Probleem: Miks õpilased vahetunnis ei või klassis olla?

Tunni algul toimus „ajurünnak“, leidmaks võimalikke vastuseid esitatud küsimusele. Oli nii emotsioonidel, fantaasial kui ka varemõpitule tuginevaid pakkumisi. Näiteks: õpetajad ei taha, et õpilased omapead klassi jääksid; vahetunnis peaks liikuma, mitte istuma; klass läheb umbseks; klassi ei saa tuulutada kui õpilased klassis on , sest neil hakkab külm jne. Järgnevalt valisime pakutud põhjustest välja kõige tõenäolisema (mitte, et ülejäänud ei sobiks, vaid piirdusime aja kokkuhoiu pärast ühega). Kõige rohkem oli pooldajaid mõttel, et klass läheb umbseks ja vaja on tuulutada. Seejärel hakkasime lahti mõtestama väljendit „läheb umbseks“ ja siis pakuti juba välja seos hapniku ja süsihappegaasi sisaldusega õhus. Selle põhjal formuleeriti (õpetaja suunavate küsimuste abil) ühiselt 2 uurimisküsimust:

1. Kuidas muutub klassis õhu hapnikusisaldus 45 minuti ehk ühe koolitunni jooksul suletud akendega ruumis?
2. Kuidas muutub klassis õhu süsihappegaasisisaldus 45 minuti ehk ühe koolitunni jooksul suletud akendega ruumis?

Ülejäänud aeg tunnist kulus info otsimisele internetist antud küsimuste kohta. Ka koduseks ülesandeks jäi info leidmine ja katse planeerimine.

Järgmise tunni algul püstitati hüpoteesid vastavalt leitud materjalidele. Kõlama jäid  hüpoteesid, et hapnikusisaldus väheneb ja süsihappegaasi sisaldus suureneb.

Hüpoteesi kontrollimiseks kasutasid õpilased Vernier andmekogujat ja üheaegselt gaasilise hapniku ning gaasilise süsihappegaasi andurit. Katseseade on ühenduses arvutiga ja graafikud on arvutiekraanil kohe jälgitavad. Andmed on võimalik kanda ka Exceli tabelisse. Mõõtmisi tegime (õigemini lasime katseseadmel teha) iga 5 minuti järel ja saadud tulemused koondasime tabelisse. Saadud andmete põhjal said õpilased tulemused, et

1. hapnikusisaldus vähenes ühe koolitunni vältel väga vähe.
2. süsihappegaasi sisaldus suurenes sama aja jooksul märgatavalt.

Järeldus: Klassis ei tohi vahetunnis viibida seetõttu, et siis suureneb oluliselt süsihappegaasi sisaldus õhus.

Kokkuvõttena arutasime veel selle üle, kuidas süsihappegaasi hulga suurenemine mõjutab inimese tähelepanu ja tervist üldiselt ning seostasime uurimistulemused vere punaliblede ülesannetega.