Programmi aadress ja tutvustus.
Aadress: http://mudelid.5dvision.ee/. Mudelid on mõeldud abiks loodusainetes – bioloogias, keemias ja füüsikas- õpetatavatest protsessidest ja nähtusest arusaamisel.
Millal kasutamiseks?
Erinevad mudelid sobivad kasutamiseks nii õppetunnis kui ka täiendava õppematerjalina iseseisvaks harjutamiseks.
Kuidas töötamiseks?
Võimalik kasutada nii individuaalselt kui ka 2-3 liikmeliste rühmadena.
Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid.
Abiinfo. Antakse juhised õpetajale, millistele nõuetele peab vastama arvuti, millist veebibrauserit kasutada, kuidas tundi ette valmistada, milliseid võimalusi mudel pakub jne.
Töölehed. Iga mudeli juures on tööleht, mille täitmisel kasutatakse mudelit.Töölehel on esitatud probleemsituatsioon, juhised mudeli kasutamiseks ning küsimused, millele tuleb leida vastused, kasutades mudelit.
Probleemsituatsioon seostuvad juhtumikeskse õppimise teooriaga. Kui õppimine toimub läbi igapäevaelu situatsioonide, omandavad õpilased uusi teadmisi ja oskusi koos reaalsetele probleemidele lahenduste leidmisega. Iga näidistöölehe alguses esitatakse lühike, igapäevaelulist probleemi sisaldav jutuke, mille põhjal esitatakse ka uurimuslik küsimus, millele õpilane vastab oma eelnevate teadmiste põhjal.
Tööülesanded järgnevad õpilase poolt pakutud algsele lahendusele, on konkreetselt sõnastatud ning loogilises järjestuses. Juhendis on täpselt kirjas, kuhu hiirega liikuda ja klõpsata, mis parameetreid ja kui palju muuta ning mida seejuures jälgida.
Järeldused ja üldistused teeb õpilane eelnevate küsimuste vastuste põhjal. Õpilane saab võrrelda saadud lõpplahendust oma esialgselt pakutud vastusevariandiga. See võimaldab tal aru saada eelnevate eksimuste põhjustest ning teha korrektiive oma mõttemudelis.
Joonised. Iga mudeli keskseks objektiks on põhijoonis või joonised. Põhijoonis on alati dünaamiline ning kujutab sellel mudelil esitatavaid protsesse. Lisaks põhijoonisele võib mudelil olla täiendavaid abijooniseid: graafikuid, diagramme, vms.
Teooria.Iga mudeliga koos on võimalik näha ka mudelil käsitletava teemaga seonduvat teoreetilist infot, mis avaneb eraldi aknas “Teooria” nupul klõpsates.
Mudeli „Kuulmine“ teoorialeht.
Kasutusjuhend. Kasutusjuhendil on lühidalt kirjeldatud, kuidas mudel töötab ja millises järjekorras tegutseda. Esitatakse ka mudeli ekraanikuva, millel kirjeldatakse mudeli osad, nupud ja menüüd.
Mudeli käivitamiseks on enamasti “Start” nupp. Mõne mudeli puhul võib see ka puududa kui protsess käivitub automaatselt pärast valikute tegemist või mõne muu tegevuse käigus.
Sageli on vaja mudeli tööd märkmete tegemiseks või tingimuste muutmiseks peatada. Selleks saab kasutada nuppu “Stopp” .
Käimasoleva katse lähteasendisse tagasi viimiseks on enamasti nupp “Tagasi” . Kogu mudeli lähteasendisse viimiseks on kõigil mudelitel nupp “Algusse” .
Mudeli „Kuulmine“ kasutusjuhend.
Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.
Mudelil toimuva(te) protsessi(de) juhtimiseks on võimalik katsetada erinevaid tingimusi – enamasti tuleb valikud teha rippmenüüdest ning tavaliselt on see kohustuslik. Valikuid tegemata ei lubata mudelit käivitada ning kuvatakse vastav veateade. Mitmetel mudelitel on võimalik arvulisi väärtusi sisestada selleks ette nähtud lahtritesse. Vältimaks sobimatute väärtuste sisestamist, toimub selle kontroll, mis ebasobiva arvu korral annab veateate ja soovituse. Igal mudelil võib olla veel ka täiendavaid vahendeid protsesside juhtimiseks ja valikute tegemiseks. Nende kohta pakutakse üksikasjalikku infot kasutusjuhendis.
Andmete põhjal joonistub graafik, mille põhjal õpilane saab teha järeldusi.
Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.
Iga mudeli juures on nupp, millel klõpsates avaneb teooriaosa käsitletava probleemi kohta.
Motivatsioon. Probleemsituatsioonid, mis igal töölehel on esitatud on igapäevaelulised ning kui õpilane seostab õpitavat enda huvide ja vajadustega, saab ta ka õpitavast paremini aru. Samuti motiveerib õpilasi võimalus katsetada ja ise midagi proovida.
Toetuse elemendid.
Õpetaja on õpilase jaoks esmane toetaja, kes suunab õpilase tegutsemist ja arusaama nähtustest.
Toetavaks elemendiks õpilase jaoks on ka situatsiooni kirjeldus, mis seostub sageli õpilase endaga ja mille tõttu see on õpilasele reaalselt tajutav.
Abi saab õpilane ka teoorialehelt konkreetse ülesande ja abiinfost kogu mudeli kasutamise kohta.
Abistav on ka see, et mingi tingimuse täitmata jätmise korral mudel ei käivitu – õpilane saab tingimused üle kontrollida.
Õpikeskkonna pedagoogiliste elementide seos õppimisteooriate printsiipidega.
Antud keskkond on üles ehitatud lähtudes uurimusliku õppe põhimõtetest. Probleemsituatsioon lahendatakse kasutades teadusliku uurimise meetodeid. Kindlasti on tegemist aktiivõppega, sest kogu õpiprotsessi viib läbi õpilane ise ning teeb ka järeldused. Ühtlasi on tegemist ka situatiivse õppimisega, sest vastavalt püstitatud probleemile, asetab õpilane end kindlasse olukorda, mida püüab lahendada.
Lisa
Olles oma õpilastega neid mudeleid kasutanud, võin lisada, et enamusele õpilastest meeldib sel viisil õppimine, kuid on õpilasi, kelle jaoks on analüüs ja järelduste tegemine raske. Kui neile seosed ja järeldused välja tuua, saavad nad küll aru, et oh-jah on küll nii, kuid iseseisvalt nad lahendusteni ei jõua.
Urve õpiblogi 