4.nädala ülesanne

Mõistekaart (concept map), mälukaart (mind map) ja järelduskaart (consequence map) on oma esitlusviisilt kõik teadmise graafilise väljendamise viisid. Erinevused nende vahel tulenevad eesmärgist ning sellele vastavast ülesehitusest.

Mind map ehk mälukaart (Priit Reiska on neid nimetanud ka meele- või teemakaartideks) lähtub kindlast keskmest, milleks on mingi teema/objekt/nähtus ja haruneb sealt edasi alammõisteteks. Alammõistete vahel saab omakorda leida ja väljendada seoseid. Selliseid mälukaarte on otstarbekas kasutada mingi objekti või nähtuse iseloomustamiseks erinevatest aspektidest. Lihtsaid mälukaarte võib leida näiteks põhikooli bioloogia töövihikutest. Kui ma oma õpilastel palun (tunnis) sellist mälukaarti koostada, siis oleme kasutanud programmi bubbl.us, sest see ei vaja installeerimist. On vaja vaid registreerida end kasutajaks ja sedagi siis kui tahad hiljem tehtud töö salvestada. Hästi sobib mälukaart ka ajurünnaku läbiviimisel.

Näide 7.klassi õpilase bubbl.us programmiga koostatud mälukaardist:

Järelduskaardist polnud ma varem kuulnud, kuid uurides õppematerjale blogis ja natuke juurde ka, jõudsin arusaamisele, et järelduskaart ongi sõna otsese mõttes järelduste tegemiseks. Tegemist on nagu mälukaardi puhul ühe lähtepunktiga, millest harunevad seda iseloomustavad parameetrid (reeglid, hüpoteesid). Viimaste põhjal tehakse ja süstematiseeritakse järeldused. Arvan, et selline visuaalse väljenduse viis sobks hästi uurimusliku õppe juurde, kus püstitatakse hüpoteesid ja nende kontrollimise tulemina tehakse järeldused. Kuna ei ole ise sellist kaardistamise viisi kasutanud, siis ei oska ka selleks sobivat programmi nimetada, kuid arvan, et programmiga VUE, mida kasutan ise mõistekaartide koostamiseks, peaks ka järelduskaarti teha saama. Minu proov:

Priit Reiska sõnul toetub mõistekaart (concept map) kindlatele õpiteoreetilistele alustele. Mõistekaardi struktuur on vaba (st. ei pea lähtuma ühest keskmest) ja ülesehitus poolhierarhiline. Vähimaks infot kandvaks osaks loetakse siin ühte lauset. Lause moodustub kahest omavahel seoses olevast mõistest ja lause peab olema mõtestatud. Mõisteks võib olla nii üks sõna kui ka erialane teooria.

Mõistekaardi kasutusvaldkond on väga lai. Koolis on mõistekaardi meetodit hea kasutada uute mõistete õppimisel ja ka uute seoste loomisel juba tuntud mõistete vahel. Näiteks ajaliselt üksteisele järgnevate protsesside või põhjus – tagajärg seoste leidmisel. Mõistekaarti saab õppimise käigus pidevalt täiendada nii uute mõistete kui ka seostega. Seoste leidmist erinevate mõistete vahel peangi selle meetodi puhul kõige olulisemaks. Siinkohal näide lihtsast mõistekaardist fotosünteesi kohta, mida saab edukalt täiendada, kui õppimisjärg jõuab rakuhingamiseni.

 

Mõistekaartide koostamisel kasutan juba eelpoolmainitud programmi VUE, samuti saab nooremate õpilastega edukalt kasutada selleks puutetahvli võimalusi. Olen küll mõistekaarte koostanud ja õpilastega kasutanud, kuid analüüsinud oleme neid vaid pinnapealselt – peamiselt sellest aspektist, kas märgitud seosed on tõesed ja kas ning kuidas annaks mõistekaarti täiendada. P. Reiska poolt tutvustatud programmi CCMap pole kunagi kasutanud, kuid nüüd tekkis huvi ja proovin seda kindlasti. Selle programmi puhul tekitas huvi just analüüsi pool.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et mõistekaart on hea meetod oma teadmiste visuaalseks väljendamiseks.