Mobiilsete vahendite rakendamine õppetöös oleks igati positiivne. Kasutan väljendit “oleks”, sest antud hetkel ei ole koolil küll võimalik selliseid seadmeid vajalikul hulgal muretseda.
Käesoleva nädala materjalidest lugesin M.Laanpere artiklit käsi-GPS seadmete kasutamise kohta õuesõppes. Mulle kui bioloogiaõpetajale meeldisid eelkõige keskkonna kaardistamise ülesanded. Kui pilootuuringu käigus viia läbi kooliümbruse taimeliikide leidmine ja tundmaõppimine mobiilsete seadmete abil, siis otsiksin vastuseid järgmistele küsimustele:
- Kuidas mõjutab mobiilsete seadmete kasutamine ainetunnis õpilaste õpimotivatsiooni?
- Kuidas mõjutab mobiilsete vahendite rakendamine õppetöös ainealaseid tulemusi?
- Kas ja milliseid probleeme tekitab antud meetodi kasutamine a) õpilastele, b) õpetajale?
Pilootuuringu käigus viiksin ainealaste teadmiste (taimeliikide tundmise) kindlakstegemiseks läbi eeltesti. Võrdluseks kasutaksin ka kontrollrühma. Seejärel tunni toimumise ajal kasutaksin vaatlust ning pärast tunni toimumist rühmaintervjuud õpilastega ja individuaalset intervjuud õpetajaga (et saada vastuseid 1. ja 3. uurimisküsimusele). Mõni aeg hiljem viiksin läbi järeltesti ainealaste teadmiste kontrolliks nii uuritava grupiga kui ka võrdlusgrupiga.
Urve õpiblogi 
Ma kasutaks motivatsiooni sõna asemel õpilaste huvi, hinnangud, emotsioonid…motivatsioon on psühholoogias nii keeruline teema, et seda sõna ei soovitaks niisama tarvitada, sest sellist mõõtmist sa ei saa antud uurinuinstrumentidega teha.